Janeki maratoni järel tikkus mingi viirus või muu külmetus ligi ja kuigi oli olnud kena plaan teha Otepää mõnusatel radadel üks poolsada, lähtusin õpetaja Lauri soovitusest teha terve asemel pool, kui ei jõua.
Startisime kõik lahedalt koos, kes kuhu. Helle plaan oli ikka 50 km, miskine äpardus oli tal kellaga ja nii vahetasime need omavahel ära - mina lootsin, et telefoniaku kestab see kolm kümnelist küll. Väga hästi ja täpselt kestis 😊
.jpg)
Niisiis kulgesin mõnuga. Ilm oli hea, rada kodune ja vanu treeningumälestusi esilekutsuv.
Päris huvitav kogemus oli TP-sse teisena jõudmine - vaikus ja rahu, kõik alles ootel.
Viimasel kümnel jõudsin järele ühele vaprale naisele, kes hoolimata jalavalust oli otsustanud ikkagi Kondimootorile tulla - samamoodi vahetanud distantsi. Jooksime ja kõndisime vaheldumisi enamvähem ühes tempos nii, et viimased paar-kolm kilomeetrit tulimegi koos. Vana hea Seinamäe oli jäetud siis "magustoiduks". Lihtsalt imeline 😀
Lõpetada oli tore, ja siis pärast Margit Huttuneniga muhedalt juttu vesta ja rajalt tulijaid järjepannu tervitada.
Aitäh, Kirsten ja Allan! Järgmiste kohtumisteni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar