Janeki neljas maraton, legendaarne jooks, kus alati päike paistab ja inimesed on alati õnnelikud ja rõõmsad, leidis sel aastal aset 20. mail.
Ja muidugi oli nii, et päike paistis ja inimesed olid rõõmsad. Sõpru jätkus rajale ja raja kõrvale.
Ja päike oli ikka nii kohal, et ühel hetkel hakkasin siiski mütsi igatsema. Jaanika küll pakkus ühte - musta, aga olin pirtsakas ja andsin selle jällegi tagasi😀 Nii kulgesid need seitse hästi väljamõõdetud ringi Järve terviserajal väga mõnusasti. Kuigi ühel hetkel tundsin, kuidas "ei viitsi" ja sellest tulenevalt vist sai ka rohkem rajaäärse rahvaga rohkem sotsialiseerutud, kui tavaliselt.
Janek arvas muidugi, et selleks me kõik seda teemegi, et lõpuks oleks äge ja tore. Ja tal on tuline õigus. Finišijoon oli väga-väga oodatud. Oma soovitud "alla 5" aega seekord ei saanud, lootsin, siis vähemalt midagi ilusat ja see lootus sai küll täidetud 😀
Imeline on hetk, kui ületad finišijoone ja Sulle ulatatakse mõnusalt külm jook 😀 Jaa, selliste hetkede nimel tasub joosta 😀
Aeg: 5:05:00
Sügav kummardus Janekile korraldamise ja toimetamise eest ja sügav kummardus Hellele, kes jooksis oma 100. maratoni, oli au olla samal ajal samal rajal 💯
Fotod isiklikust Instast.
%20%E2%80%A2%20Instagram%20photos%20and%20videos.png)
%20%E2%80%A2%20Instagram%20photos%20and%20videos.png)
%20%E2%80%A2%20Instagram%20photos%20and%20videos.png)
%20%E2%80%A2%20Instagram%20photos%20and%20videos.png)
%20%E2%80%A2%20Instagram%20photos%20and%20videos.png)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar