Kolm on kohtu seadus ja nii leidsin, et uue aasta teine päev on parim päev kolmandat korda siis see talvine backyard ultra väljakutse vastu võtta. Olin siis nö individuaalvõistleja, sest töönädal oli alanud ja normaalsed 😎 inimesed käivad ikka nädala sees tööl ja nädalalõpul puhkavad 😀. Siinkirjutaja tööaeg see-eest vajab distsipliini, et ühest küljest üle ei töötaks ja teisest küljest ei looderdaks 😀 Aga see selleks.
Aastalõpu plusskraadid ja pori oli selleks päevaks asendunud mõnusa lumekatte ja miinuskraadidega. Kaalusin erinevaid rajavariante, mahasadanud lumerohkus välistas metsarajad. Otsustasin Aegviidu - Jäneda vahelise kergliiklustee kasuks - hea rahulik joosta, kellelegi ette ei jää, Nelijärvest edasi Aegviidu poole on tee ka valgustatud pimedal ajal.
Parkisin auto Nikerjärve bussipeatuse lähedale parklasse. Algul jäin kõhklema, et kas oli ikka hea plaan - parkla ju teisel pool teed ning minnes ja tulles oli vaja teed ületada. Aga nagu hiljem osutus, ei olnud see suur mure, sest liiklust ei olnud ülemäära palju hetkedel kui alustasin ja lõpetasin ringi.
Otsustasin joosta Jäneda poole ja tagasi. Rajale jäi küll nn Nelijärve tõus/küngas/mägi ja tagasipöördeni oli vaja ka tõusvas joones minna. Lisaks mõned künkakesed veel, kus sai sammu käia.
Katsetasin ka riietust - mitu kihti retuuse, termosärk, T-särk ja suusajakk. Mütsi valisin seekord õhema aga seadsin selle alla peapaela ja kaela tuli buff. Kindad muidugi ja Icebugi talvetossud. Puhkehetkel plaanisin peale visata kerge tuuleka ja auto käima panna, et pisut soojemat õhku saada.
Toidukotti viskasin mõned smuutid, leiva, juustu, šokolaadibatoonikesi, -komme ja Lätist lehmakommi pähe toodud iiriseid. Termopotiga võtsin kaasa oma lemmikud spätzled juustu ja sibulaga, et kui tahaks midagi päris tugevamat. Ühes termoses oli soe vesi ja teise tegin loomingulise tee (kaneelipulk + kuivatatud ja purustatud basiilik (sest ingverit ja sidrunit kodus ei olnud)).
10.00 Esimese ringi start. Võtsin julgustuseks paar šokolaadikommi. Keha oli kange ja olemine nii imelik, et mõtlesin, et kui nii jääbki, siis suudan küll heal juhul paar ringi teha. Keha oli kange, vaim oli kange ja meel oli samuti kange, nagu roostes kohe. Kergelt külm oli ka, aga nii ongi ju hea, kui alguses pisut jahe on. Õnneks oli juba kilomeetri pärast tõus ja sai kõndima hakata 😀 Mäest alla oli jälle kergem minek ja siis tiksusin tasakesi edasi Jäneda poole. Maakonna piiril sai puhtakslükatud teeosa otsa, Lääne-Virumaal tegin juba puutumatule lumele jälgi. Ilm oli ilus, vaikne, Jänijõgi vulises kõrval ja üks jänes oli üle tee kiirustades kõvasti libisenud, päris pikad libisemisjäljed olid. Olin pisut liiga usin ja jooksin 100 m rohkem kui tarvis 😀 Tagasiteel oli keha juba soe ja samm kergem. Jällegi, mäest alla jooksmine on kerge ja puhtakslükatud teeosal oli ka mõnus kulgeda. Siis oli juba jälle mägi ja peale seda jäi praktiliselt kilomeeter parklani. Nõnda siis sai esimese ringiga raja iseloom selgeks. Lõpuaeg 49 minutit oli pisut üllatav selle algse "viletsuse" peale. Aga nõnda oli ju rohkem aega puhkamiseks 😀. Sõin veel mõned šokolaadikommid ja ühe smuuti. Ja jõin kuuma teed. Ma ei olnud enne seda segu joonud ja avastasin, et ülihea maitsega!
11.00 Teine ring. Algus oli juba veidi lihtsam. Päike paistis, autosid sõitis vähe edasi-tagasi ja oli selline mõnus talvekulgemine. Ikka nii, et kus tundus tee allapoole, siis kiirema jooksusammuga, kus künkake, siis paar sammu kõndi. Seekord võtsin täpselt 3,35 km 😀. Tee oli endiselt lahti ajamata, aga see ei seganud. Ringiaeg 49:41. Jõin teed.
12.00 Kolmas ring. Boksipeatuse vajadus andis mõtetele tegevust - et kus siis siin nii avalikus kohas... 😀 No meel on leidlik 😀. Tagasiteel kühveldas ühe teeotsa juures hulk mehi lund. Ühele lähemalolevale noormehele soovisin head uut aastat ja jõudu, aga tal oli selle lumega nii palju tegemist, et vist isegi ei märganud mind 😀. 49:43 olin auto juures tagasi. Ebalus, et äkki olen liiga aeglane ja võin hilineda, hakkas kaduma. Joon teed ja söön kommi. Olin juba rahul, et kolm ringi tehtud ja teadsin, et neljas ring tuleb kindlasti veel.
13.00 Neljas ring. Otsustasin katsetada ja mitte kella vaadata. Endiselt oli Lääne-Virumaal tee lumine, liiklus oli muutunud tihedamaks. No muidugi - lõunaaeg. Kella hakkasin vaatama tagasipöördel. Mõned kõnnisammud ja siis endises jooksurütmis edasi. Ühel hetkel paistis päike selja tagant nii soojalt peale, nagu oleks kevad. Ringiaeg 48:04. Niiet ikkagi ilma kella vaatamata olin pisut kiirem. Võtsin ette termopoti sisu. Muidugi oli see kõik täiesti külm, aga täiesti söödav 😀. Ja ikka teed ka. Neljas ring oli nagu murdepunkt, nüüd mõtlesin, et kui see on tehtud, siis tuleb ehk kolm veel ehk maraton täis.
14.00 Viies ring. Tajun, kuidas ilm hakkab hämaramaks minema, taevas tõmbub pilve ja Aegviidu pool on taevas üsna tumesinine. Hakkan endamisi arutama, kui palju mul lumesajus joosta tuleb. Jalad tahavad kanged olla. Mõtlen, et küll oleks tore ringide vahel massaaži saada. Teeotsal, mis viib läbi metsa Nelijärvele kohtan ühte suurt koera koos kena perenaisega. Nüüd oli tee puhtaks aetud, mis oli jälle tore. Rõõmustan selle hetke üle, kui jõuan Nelijärve mäeni. See on kohe nagu sõber, kes annab korraks puhkust ja siis ei olegi enam palju jäänud - paarist majast mööda, kurvist läbi, kuusehekist mööda ja ongi sinine auto paistmas. Tee on nii täpselt mõõdetud, et lõpetan peaaegu et auto ukse juures. Aeg 49:38. Spätzled maitsevad endiselt väga, aga eriti palju enam süüa ka ei taha, sest pelgan, et siis ei jõua joosta. Patsutan jalgu, et verd uuesti käima saada, autos ei saa väga hästi jalgu ikka sirutada.
15.00 Kuues ring. Päevavalgus hakkab tasapisi järgi andma. Üks jooksja tuleb vastu ja noogutab tervituseks. Noogutan samuti. Liiklust on äkki väga palju, kuigi see mind ju ei sega, aga teisest küljest torkab korralikult kõrva. Majade juures on lapsed kelgumäel. Kõndimine on iga ringiga järjest meeldivam tegevus ja Nelijärve mägi järjest suurem sõber. Et millelegi mõelda, arutlen võimlemise kasulikkuse üle. Ilm läheb päris pimedaks ja lambid süttivad. Autoni jõudes tunnen jahedust. Aeg 51:46. Siin kajastub pikem kõndimine ja pimedus - olen enne ka täheldanud, et pimedas jooksen aeglasemalt. Huvitav, miks? Söön ära viimased kolm smuutit. Pigem neelan 😀 Teed enam ei joo, tunnen kehas ja kõhus tuttavat kangestust, mille puhul joomine enam maole ei meeldi. Smuuti on tahedama konsistentsiga, see veel sobib.
16.00 Seitsmes ring. Võtan tuulejaki peale - kuigi temperatuur ei ole muutunud -on pimedas tunne, et on külmem. Ja arvan ka, et see viimane ring tuleb rahulikus tempos. Jälle on vaikus, sõitjad on oma sõitmised sõitnud, kelgutajad on koju läinud. Üks jalutaja ainult kõnnib vastu ja räägib kõva häälega omaette (telefoniga ikka muidugi). Minnes kõnnin paaris kohas rohkem, aga kiiresti, ei longi. Tagasipöördel teen samuti kiirkõndi ja Nelika mäge tänan hea koostöö eest 😀. Kurvis kulgen veel kõnnisammul aga lõpumeetrid ikka jooksuga 😀. Aeg 53:56. Ühest küljest nagu ei olekski üldse väsinud ega seitse tundi tiirutanud, teises küljest on tähelepanu keskendamisega raskusi. Kuigi algselt plaanisin asjad kenasti kokku pakkida ja paksu jope selga panna, siis selle asemel panen auto käima ja hakkan kohe kodu poole sõitma - mida vähem õues viibida ja rutem kuuma vee alla, seda parem.
Kokkuvõtlikult: oli väga huvitav päev. Vedas, et oli hea ilm, lõpuks ei hakanudki sadama, kuigi paar korda pillas lumehelbeid küll. Seitse ringi on selle talvejooksu rekord. Rohkem päris üksi vist ette ei võtaks ka. Last but not least - väga hea ettevalmistus Taliharja Vanakurjaga rinda pistmiseks 😀
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar