Tartu Maastikumaraton. Virtuaal. 29.04.2022

Teine võlg - Tartu Maastikumaraton, mis sai virtuaalselt läbitud ilusates Kõrvemaa metsades. Ilm oli päikeseline, ent jahe ja veidi tuuline. 

Esimesed 10 kilomeetrit olid mõnusalt kerged joosta ja järgmised 7 veel. Siis tundus, et käimine on parem kui jooksmine ja niimoodi jäigi lõpuni hea rahulik üsna ühesugune kulgemine 😊

Suur osa sellest maratonist oli meenutamine, kus ja kuidas täpselt me nelinurgajooksul metsast välja tee peale tulime, kust ära keerasime, kus jahimehi nägime, kus käigu pealt lõunat sõime jne.

Elevust tekitas küll see, et leidsime ühel pikemal metsateel karujäljed. Ühed suuremad ja kahed väiksemad. Paistsid olema üsna värsked. Õnneks (või kahjuks) läksid meiega vastassuunas, niiet loodetud-kardetud kohtumine mõmmikutega jäi ka seekord ära 😊

Tõele au andes ühte küll nägime, aga see oli omadega täiesti puusse pannud 😊

Siis olid veel kohalikud vaatamisväärsused - turismitalu, metsarada, Valgehobusemägi, järv selle juures ja kaasnevad huvitavad lood. Helle oskab hästi jutustada.

Valgehobusemäelt lõpuni ehk Jänedale oli veel 11 kilomeetrit ja siis läks raskeks. Juhtus see, mis huvitaval kombel viimasel ajal ikka - kõndides tõuseb pulss kõrgele, lausa punasesse tsooni ja enam alla ei lähe. Ja tunnengi, et ei ole hea käia, kehal on raske ja süda on "olemas". Jooksmise puhul tuleb tavaliselt üsna kõvasti vaeva näha, et pulssi nii kõrgeks ajada. Võib-olla midagi, millega pikemas perspektiivis tuleks tegemist teha.

Aga mis seal ikka, üsna varsti olimegi lõpus jälle. Taas üks 42 tehtud ja rõõm selle üle suur 😊

Aeg: 7:17:44