%20%E2%80%A2%20Instagram%20photos%20and%20videos.png)
Ilm tõotas tulla soe ja palav. Peale ühispilti läksime teele. Alustasin rahulikus kulgemise tempos 7-8 min km. Rada on juba tuttav, huvitav oli märgata, mis aasta jooksul juhtunud-lammutatud-ehitatud.
Ilm oli tõesti väga soe ja Hullo poodi juba ootasin päris hoolega. Tahtsin testida, kas ja kuidas mõjub koka ja hapupiima joomine. Viimast küll polnud, ainult keefir. Lühidalt öeldes - viimane ei olnud see, mida vaja. Liiga magus, liiga "kleepuv". Koka samuti siiski liiga magus ja liiga kleepuv. Tekitas rohkem janu, kui seda kustutas. Traditsioonilist kohalikku joogipunkti ootasin niisiis pärast seda kleepuvust ja magusust suure igatsusega. Algul tundus, et seda polegi, aga siiski, "kõik nagu tavaliselt".
Tempost. Peale Hullot 27-l kilomeetril võtsin ette proovida joosta 800 m maksimumtempoga ja 200 m kõndida. Viis kilomeetrit suutsin seda teha, 33-st jätkasin 8 min kilomeeter. Palav ilm, viis kilomeetrit täistempot tegid oma töö - jalad ei tahtnud enam tõusta, lausa tõrkusid töötamast. Taaskord pidin mõtlema sellele, et on vaja ikka ÜKE-t ka teha, mitte ainult joosta 😀
Kokkuvõtlikult - oli selline enesetestimise-treeningmaraton. Oli kuidagi sümboolne joosta 42. maraton Vormsil, kus läbisin oma esimese jooksumaratoni kolm aastat tagasi.
Aeg seekord: 05:23:50
*
Tore oli kaasa elada sellele, et Mairi Põder kõndis oma 100. maratoni. Ka teiste edusammud ja saavutused teevad rõõmu 😀
%20%E2%80%A2%20Instagram%20photos%20and%20videos.png)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar