16. ja 23.03.2024 Kirikujooks 2024

Kirikujooks 2024. See lugu on nii jooksmisest kui sellest, mis juhtus siis kui teised jooksevad-kõnnivad 😊

I 18.03.24 on sademeteta üsna soojapoolne, ent tuuline ilm. Otsustame, et läbime raja rahulikus tempos, sest aega ju on 😊 Esimesed kolm kilomeetrit Kaalepi küla vahel on tubli vastutuulega. See muutub küljetuuleks kui rada teeb järsema käänaku ja taganttuuleks kui Kaalepis kergliiklusteele jõuame. Hea rahulik kulgemine kuni Araveteni. Sealt KETEst mööda, rahvamaja juures üle tee, "aupõik" kooli ette ja siis ületee uuesti Järva-Madise suunas. Vastutuul on muidugi kohe kohal. Isegi heas mõttes üllatunult lõpetame esimese ringi ainult jooksusammuga ja ringi täpsus on ikka endine - 21,1.

Teisele ringile minnes otsustame eralduda - lähen jooksusammuga ees, aga seal esimeste kilomeetrite tõusudel jään kõndima, sest vastutuul oleks nagu tugevamaks läinud (või ise rohkem väsinud). Siis edasi liikudes hakkan mõistma, et see rada ei olegi nii lauge-lihtne kui esmalt arvata võiks - salalikke tõuse ja künkaid on küllaga. Sama jätkub kergliiklusteel, mis samuti nagu kergelt lainetades siiski tõusvas joones Aravete poole kulgeb. Asulates tundub alati kõik muidu lauge ja lame olevat. Aga Järva-Madise suunas tagasi tulles on siis ka see "kõige järsem mägi". Ja tuul muidugi ka, mis on eriti vastu siis, kui satud metsavahelt põlluvahele või ilmametsatamaavahele. Viimase aasta jooksul on seda viimast maavahet kahjuks oluliselt juurde tulnud. Ja niimoodi siis see teine ring kulgeb 200+800 rütmis alates 30 kilomeetrist. Vastutuules sellest rütmist loobun, sest läbi tuule surumine edasiliikumise tempole suurt midagi juurde ei anna. 37 km paiku liiatigi hakkab kõhus päris kõvasti keerama ja selle valuga liigun siis lõpuni. 42.2. Tehtud. Poen autosse sooja. 38. maraton on "purgis" 😊

Aeg: 5:26:33

II 23.03.24 Ilm tõotab tulla tuuline, ent kuiv ja plusskraadidega. Pärastlõunaks veab isegi päike ennast välja jooksjaid-kõndijaid rõõmustama. Koguneme Järva-Madise kirikusse, kus rahvas võetakse vastu ja saadetakse ära orelimuusikaga. Ütlen tervitus- ja teelesaatmissõnad ning asume koos stardi poole teele.

10.00 läheb kakskümmen kolm jooksjat ja kõndijat teele. Rõõmus-värviline rida kaob küla vahele. 

Nüüd on aega kohendada ennist tuulest viidud ja Helle poolt uuesti püsti pandud telki ja organist koju toimetada. Vastupidi küll. Kui siis telk valmis, laud kaetud, on mahti hetkeks ringi vaadata ja aeg maha võtta.

Ja siis tasapisi hakkavad saabuma esimesed naerusuised jooksjad. Peatutakse rahulikult, võetakse jooki ja sööki, aetakse mõni sõna juttu, vahetatakse riietust ja minnakse jälle. Keegi ütleb: "Nii hea rahulik pingevaba olemine!" Keegi arvab, et jookseks veel teisegi ringi, kui ei oleks vaja joogipudelit peos hoida - see mure saab lahendatud ja elu esimene maraton saab läbitud :) Keegi kõnnib esimest korda 21, 1 ja keegi jookseb 21,1 otsast lõpuni läbi. Ja veel keegi...

Pastoraadimaja söögitoas jätkub supi kõrvale juttu õhtuni välja. Just nõnda, kuidas tullakse ja jõutakse ja soovitakse olla. 

Päev täis rõõmsaid kohtumisi, häid emotsioone, eneseületusi ja rahulolu ning mõnusat kulgemist.

Tänulikkus on suur kõigile abilistele, kes kaasa aitasid, et osalejad teele saaks saadetud, pildile jääks, turvatud oleks ja toidetud saaks! Te olete maailma parimad 😊