27.01.24 10. Tondiraba Sisemaraton

 Niisiis, Tondiraba Sisemaraton. Tondiraba sisehalli siseringil 167x252.67 m. Betoonpõrand. Kaks nädalat vaevarikast taastumist seljataga. Ja ilmselt siiski ka teatav koroonaväsimus. Igatahes.

Tegime tutvumisringi, vaatasin WC asupaiga ja seadsin joogipudeli paika. 167 x finišist läbi joosta. Huvitav. Keha jaoks oli ka see huvitav, et keset sügavat talve saab lühikeste varrukate ja lühikeste pükstega joosta. Erilisi ootusi jooksule ei julgenud panna, lootsin vaid seda, et saan aja alla viie tunni.

Esimesed ringid kulgesid ootamatult kiirelt - kippusin end kaasjooksjate tempost kaasa kiskuma laskma. Stardi/finiši paigas mängis muusika ja juttu jätkus kogu selleks ajaks, kui jooksjad rajal olid.

Seitseteist ringi oli joostud, siis võtsin ette ühe kõnniringi. Võtsin joogipudeli ja kõndisin sellega terve ringi.

Siis jälle seitseteist ringi. Miks just see arv, ei oskagi öelda, tundus lihtsalt kuidagi õige. 17x252.67=4295,39 m. Koos kõnniringiga oli siis tsükkel 5 km. 

Tasapisi sain oma õige rütmi ja sammu kätte ning kiired ja veel kiiremad püüdsin ikka rahulikult endast mööda lasta.

Umbes poolel maal hakkas suukuivus tunda andma - ilmselt oli õhus juba piisavalt palju betoonitolmu 😀 Hakkasin rohkem jooma ja pidin vähemalt korra pudelit täitma.

Ühel hetkel hakkas igav, püüdsin seda peletada sellega, et ei vaadanud iga ringi lõpul ekraanile, kus olid näha jooksjate lõpetatud ringid, ringiaeg ja kogu läbitud distantsi aeg. 

30. km paiku hakkasid puusaliigesed tunda andma. 35. km-l tuimenesid reied ja põlved ning kõnniringi järel uuesti jooksusammu võtmine muutus järjest raskemaks.

Olin ka kella käima pannud, ent siseruumides viskas see päris korraliku vimka - joonistas juurde 3-4 kilomeetrit ja põhjustas seega ka üsna suure pettumuse, kui sain aru, et joosta pole mitte ainult 3 km vaid veel tervelt 7. Aga seegi ju käis asja juurde.

30-l kilomeetril hakkasin kõnniringi ajal ka sööma. Ikka üks või kaks pehmet šokolaadiküpsist korraga. Proovisin korra ka hapukurki, aga see väga hästi ei toiminud. Magus sobis paremini.

Viimased paar kilomeetrit tundsin rõõmu ja rahu - üks eriline ja teistsugune maraton, 37.-s tehtud. Soovitud eesmärk - saada aeg alla viie tunni - sai samuti saavutatud.

Igatahes oli kuidagi mõnus ja vahva. Soe tuba, kallid kaasjooksjad kogu aeg lähedal ja silmapiiril, kõik vajalik - toit ja jook kogu aeg käe ja jala juures. 

Tänu korraldajatele ja Hellele, kelle tuules selle maratoni ette võtsin 😀

Aeg: 4:56:39