Niisiis. Berliini maraton. Esimene rahvusvaheline maraton. Esimene suurim peale pandeemia algust - lõpetajaid veidi üle 23000. Ilmselgelt tuleb mul sellest kirjutada nõnda, et laenan klassikutelt: "Et algusest peale kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest..."
Et kõik algusest peale ausalt ära rääkida, pean alustama eelmisest sügisest, kui ühes jooksuteemalises vestluses Hellega ka maratonid ja Berliini maraton jutuks tulid. Olin siis täiesti veendunud, et nii pikka maad mina küll joosta ei jõua, see tundus nii üle minu võimete olevat. Aga Berliini maratonile saamiseks tuleb end loosimiseks kirja panna ja et parasjagu oligi vist teadaandmine alanud. Ma siis lubasin mõtiskleda. Tuttavamad juba aga teavad, millega see "mõtisklemine" tavaliselt lõpeb 😉 Mõtlesin, et olgu, panen end siis kirja, nagunii mul loosiõnne pole, miks seekord peaks. Aga Kellelgi on kõvasti huumorimeelt ja niisiis oligi loosivõit ühel päeval postkastis 😄
See oli siis see koht, kus minu plaanid aastaga 2021 olid järgmised - Janeki poolmaraton aprillis, Berliini maraton septembris (juhul, kui koroona ja sellega seonduvad muud maailmaküsimused lubavad). Ikka tagasihoidlikult ja alalhoidlikult ning seepärast ei tahtnud ka "karunahka enne jagada" kui sõit päriselt kindel. Aga nagu siit blogistki näha, siis on asjad läinud ootamatult ja väga lahedalt teisiti ehk siis kahest plaanitud jooksusündmusest on saanud.... mitu head rändu, kõndi, jooksu. 😄
Veebruaris leidsin, et PolarFlow võimaldab luua treeningkava lähtuvalt jooksu toimumise ajast, millest plaanid osa võtta. See ja Suunto Ambit Run 3 kell on olnud siis ustavad treeninguabilised. Täies mahus muidugi treeningplaanist kinni pidada ei õnnestunud, sest mingid muu üritused tulid vahele :). Aga usun, et ka käimismaratonid andsid kehale pikkade maade talumise kogemust. Pikk, 16-päevane 502 kilomeetrine jalgsirännak võttis jooksukiirust ilmselt küll jälle maha, aga see on nüüd üks hea kogemus ja teadmine juures.
Berliini ja tagasi läheme bussiga, rahvast ei ole väga palju ja nõnda saab nii minnes kui tulles kahel istmel laialt elada. Vahepeatustes saab jalgu sirutada ja öösel isegi natuke magada. Ööbimispaik on stardist ca poole tunni käimise kaugusel. Stardimaterjalid saab välja võetud kohe saabumise päeval. Koroona tõttu olulisest tagasihoidlikum EXPO on esimest korda osalejale vaatamistväärt. Ilma lubab sooja ja kuiva.
Maratonihommikul heliseb kell 7.00. Kohv ja puder ja riidesseseadmine ja ilupildi tegemine ja siis minek. Olen stardigrupis H - esimest korda osalejad ja üle 4:15 jooksjad, stardiaeg on 10.30. Kõige olulisem - esmalt ikka veel juua ja siis ikka veel mitu korda tualetis käia. Rahvast on palju, elevus ja melu on tohutu, minu positiivne ärevus, põnevus, uudishimu on üle pea ja siis on start. Läheb mõnikümmend meetrit aega, kui saan üle stardipaku ja siis on tee lahti, silme ees kolm sinist triipu, meeles õpetus, et nende järgi on kõige lihtsam/lühem joosta ja et kohe kihutama hakata ei või.
Ma olin juba kuulnud küll lugusid rajaäärsest melust ja jooksjate ergutamisest, aga kuulamine on üks, kogemine teine asi. Jalg on kerge, kell näitab 6.20 m/km ja lähengi vooluga kaasa. Arvata 15-l km-l tunnen, et süda on olemas - kuigi püüan hoida tempot 6.00 piires. Ilm on väga soe, õnneks pilvealune, õhk ei ole värske, vaid umbne. Igas joogipunktis joon vett, geele ei kasuta.
22 km. Teist korda sel aastal jooksen poolmaratonidistantsi üle ja ootan huviga, mis edasi saab. Edasi saab see, et 25 km-l juhtub midagi peaaegu, et nagu noaga lõigatult. Jään esimest korda joogipunktis sammu käima ja ei saa enam jooksutempot tagasi. 25-l algab ka peaaegu kümme kilomeetrit kestev väikeste vahelangustega märkamatu tõus. See ja soe ilm mõjub.
35 km on nö järgmine minieesmärk, see on Keiser Wilhelmi mälestuskiriku juures, kus laupäeva pärastlõunal maratoni oikumeenilist avapalvust peeti. Katsetan nö ühe kilomeetri korraga jooksmise trikki, ei toimi. Kiiret kõndi jooksmise asemel, ei toimi. "7 sinna ja 7 tagasi". Ei toimi. 4.30 seltskond, kellest mina olen mingi hetk mööda jooksnud, jookseb nüüd minust mööda. Ja üldiselt enam selgasid vastu ei tule, pigem näen üha rohkem tossutaldu ja huvitava kirjaga T-särgiselgasid ettepoole kaduvat. Teeäärne rahvas, ergutamine (lapsed hõikavad "Sa oled tubli! Sa suudad!") ja igasugu sildid on ka huvitavad. Näiteks see: "Jookse, jookse, Sa oled selle eest maksnud!". Melu on uskumatult toetav, sõbralik ja hoidev. Niisiis kõige selle mittetoimiva hulga meetodite ja ergutuste toel on minieesmärk saavutatud, kulgen kirikust mööda viimasele 7,195-le.
Katsetan uuesti tempo tõstmist, aga tulemusteta, küll suudan jälle pikemalt joosta kui kõndida. Joogipunktides nüüd kõnnin ja joon rahulikult. Vedelikukadu on suur - üks tops saab joodud, teine on ülekallamiseks. Proovin leida mõnda "jänest", kelle tempos edasi liikuda, ei toimi. Siis mõtlen, et olen juba võitnud, iga samm eesmärgi suunas on juba võit, see fakt, et ma üldse siin olen ja üldse jooksen, on juba võit. Nii on siis läinud 36, 37, 38 kilomeeter.
Veel üks joogipunkt. Olen sellest peaaegu möödunud, sest vett enam ei taha, kui märkan, et ka kokakoola on topsides. Haaran selle ja topsisisu kaob nagu kerisele. Pilk peatub laua külge kinnitatud tekstil: "Sul on minna ainult 3,395 km". Oh, millist uut indu see annab, vaatan ettepoole, näen silti "Hotell" ja mõtlen, et kui sinna jõuan, siis on juba vähem kui kolm kilomeetrit. Jõuan selleni, jäänud on vähem kui kolm kilomeetrit.
Kas see päriselt ka saabki juba läbi? on vist viimane selge mõte enne ühte, teist, kolmandat tänavanurka, ja järjest suurenevat melu.
Kõrvulukustava ergutamise saatel pööran Unter den Lindenile ja Brandenburgi värav paistab. Jaksan küll veel ikka natuke kiiremini joosta küll! Sammaste vahelt läbi, viimased meetrid, sinine vaip ja finišijoon.
Medal on uhke ja raske. Null energiaga liigun siiski edasi, sest tunnen, et kui nüüd istun, siis kauaks 😃
😊Aga maraton nagu ei lõpegi siin. See jätkub ööbimispaika kõndides ja järgmisel päevalgi. Sest meil on medalid kaelas ja soojenduspontšo seljas ja paljudel vastutulijatel on medalid kaelas ja maratonidressikad seljas ja vastastikku õnnitleme ja tervitame ja tunnustame teineteist. Ja tervitavad ja tunnustavad ka linnaelanikud.😊
Aeg: 4:52:06
I pool: 2:14:24
II pool: 2:37:43
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar