29.04.2023 Vändra 50. maraton. Seekord poolmaraton

Vändra 50. maraton oli pikalt mõttes, ent mingil "seletamatul" põhjusel lükkasin registreerimist nädalate kaupa edasi. Sisetunne aga on siiski oluline indikaator - sedakorda jäi täispikk distants läbimata, ent pool teekond võtsin siiski ette. Et ikka oleks liikumist enne Riia maratoni.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis on viimased kuud kulgenud koos üha tugevnevate valudega rinnas ja seljas. Magaminegi muutus parajaks väljakutseks, sest kehale ei sobi enam ükski asend. Jaanuaris arvasin, et ongi nii nagu üks arst ütles - reflux ja asi vask, kops korras ja elu ilus. Küll selgus siiski, et ilmselt on põhjuseks muutused selgroo juures. Ei midagi "kurja", ent võib-olla just need muutused tekitavad valusid, sest tekkinud on surve närvidele. Plaanid sellega tegelemiseks on paigas, vahepeal tuleb lihtsalt leppida konstantse taustal tiksuva valuga.

Niisiis võtsingi eesmärgiks lihtsalt 21 km läbida, ilma kindla aja- ja tempomõtteta. Et nagu trenn või nii. 

Ilm oli mõnus, päikeseline, kuiv. Temperatuur aga oli veel selline, et lühikesi varrukaid-sääri ei usaldanud. Müts ja kindad olid muidugi ka. Hoka Arahid teist korda jalas.

Tore oli kohtuda jooksututtavatega, teha mõned head kohustuslikud pildid ja siis ühiselt starti asuda. Korraga läksid teele nii 8 kui 16 kui ka 21 ja 42 km jooksjad.

Maratonirada kulgeb Vändra alevist välja Paide suunas maantee ääres ning vastavalt distantsi pikkusele siis pööratakse tagasi.

Niisiis kella eriti ei vaadanud, jooksin nii nagu hea oli. Neli kilomeetrit alevis ja siis ära maanteele. Kuna oli taganttuul, siis oli mõnus-kerge minek. Joogipunktides ei lasknud end ahvatleda - tean, et joon võib-olla vähem kui vaja, aga kuna janu ei olnud, siis jätsin siiski vahele nii esimese kui teise punkti. Kolmandasse lubasin tagasiteel sisse põigata. Vabatahtlike toimetamine ja lahkus mõjusid esimesest hetkest väga positiivselt.

Tagasipööre 10 kilomeetri juures. Taganttuul muutus  märgatavaks vastutuuleks. Jätkasin samas rahulikus ühtlases tempos, ei kiirustanud ega andnud ka järgi. Niimoodi jõudsin finišisse enda jaoks üllatava ajaga 2:14:08, sest arvasin oma vormi ikka päris kehvakese olevat - trenni pole õieti korralikult teinud, kilomeetreid kah pole kogunenud. Kokkuvõtlikult: Olin väga rõõmus ja rahul ühtlase tempo ja hea aja üle.

***

Supp söödud ja saunalavalt läbi käidud, oli mahti olla vabatahtlikult teeveeres veel abiliseks 😊

Olen tänulik võrratutele vabatahtlikele ja korraldajatele. Pool sajandit on ühe maratoni jaoks väga väärikas vanus ja olen tänulik, et sain osaleda 😊