Ilm oli üsna hall ja soe ja saju osas ennustamatu, lumi sulas asfaldil sõna otseses mõttes silmnähtavalt. Võtsime jooksmise Hellega koos ette Jäneda kergliiklusteel ja lähemal maanteel. Tugipunktiks oli auto, mis kommi-puuvilja-jooki -vahetusriideid korralikult täis laaditud. Sisimas mõtlesin, et vaatan-otsustan iga ringi järel, kas jätkan või lõpetan.
10.00 Esimene ring kergliiklusteel Nelijärve poole ja tagasi. Lund on veel palju, see konarlik ja mitmes kohas on ka lagedat jääd ja vett. Jalad saavad märjaks. Jooksen aeglaselt, sest aega ju on ja kuulan keha ja hingamist. Kõik on hästi. Lõpetan natuke vähem kui veerand tundi enne täistundi.
11.00 Teine ring maanteel Perila poole. Kuna tee on puhas, välja arvatud veelombid, siis tempo on muidugi kiirem, tähelepanelik tuleb olla vastutulevate autode suhtes. Kõik on hästi. Puhkust on taas umbes veerand tundi. Kommid ja kuum jook on head.
12.00 Kolmas ring maanteel Perila poole. Sama, mis eelmine ring, aga arvan, et lähen kergliiklusteele tagasi, sest ilma autodeta on ikka mugavam. Mis siis, et jooksupind ehk veidi kehvem.
14.00 Neljas ring siis Nelijärve poole. Lund ja jääd on kõvasti vähemaks jäänud. Olen sisimas täitsa rahul, et juba neljas ring käsil ja ikka on hea olla. Jalad muidugi hakkavad tasakesi tunda andma, aga muidu on kõik hästi. Nälg on.
15.00 Viies ring Nelijärve poole. Esimesed sajad meetrid ütlevad, et see on nüüd viimane ring. Vorm on tõestatud (ehk siis on julgus minna Taliharjal ikka pikale distantsile) ja arvestades vahepealset treenimatust ei taha üle pingutada, et pärast jälle hädas ei oleks. Olgu, jalad on ka peale ringi lõppu nii kanged, et autosse tuleb neid tõsta (aga see on läbi ajaloo üsna tavaline, nii et ennast muretsema ei pane).
Lõpuring. Väike lõdvestusjooks 1 km 😀
Kokkuvõtlikult: backyard ultra on põnev. See virtuaalne väljakutse on hea isutekitaja suviseks HMU-ks. Tunne on hea ja Hiiumaale minekuks kindel. Sada ja üks on jõukohane.
Aitäh, Helle, hea jooksu ja seltskonna eest 😊
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar